Ehk siis lugu on järgmine, Slingshotforum.com, mille liige ma olen, korraldas vahva ürituse, osalejad loositakse paaridesse ja siis nad valmistavad teineteisele kingiks kada ning postitavad hiljemalt 1.detsembril üksteisele, et jõulude ajaks ikka pakike kindlalt kohale jõuaks :).
No kuis ma sain sellises vahvast asjast kõrvale jääda. Kuna mul kärsitus suur nagu noorel poisikesel, kes esimest korda ratta selga istub, siis teadke, et loosimine on veel olemata, aga mul kada juba seal maal et homme rändab to kenadus õlivanni iluduskuurile ;).
Ega ma väga muretsegi selle pärast, kas sobib või mitte, kui selguvad mingid nüansid, millele to praegune shooter ei vasta, mul materjali on piisavalt ja aega ning tahtmist ka et jõuan veel ühe valmis teha.
Nii aga alustame ikka algusest, suve jooksul kogutud sirelihargid olid rõvedalt, ausalt noh! lõhki kuivand, selline pragu sees et viska metsa tagasi, aga kuna ma ikka ei raatsind visata, poppis ühel hetkel pähe idee, hüva pragu, aga selle saab ju ometigi täis valada mingit vaigusegu, mis kuivab sinna kivikõvaks ja annab asjale ägedust juurde.
Te ei kujuta ettegi kui rõve mäkerdamine see oli, see vaigumöll voolab raibe igalt poolt välja ja üle ja... ühesõnaga, hiljem näete, see sinder suutis siiski mingid mullid endale sisse jätta ja ma vist pean veel mökerdama, enne kui asja õlitama asun.
Mida ma tegin? Segasin epovaiku tumeda pronksipulbriga, mida ma alles valamise käigus avastasin, metall on teadupärast raskem kui miski muu, ehk siis hoolimata usinast segamisest vajus metall prao põhja ja pinnale jäi rohkem selline "šokolaadi" karva vaiguollus. Ja ei olnd seda metallilisust nii palju kui lootsin. Kuna suurem valu oli juba tehtud, siis hiljem juurde tellitud säravama pulbriga segatud vaiku jagus vaid väga väikestesse tühemikesse.
Ja kui mäkerdamine oli suuremas osas lõppend ja vaik kõva, läks saagimiseks, päris hea trenn ma ütleks. Sirel on üks ütlemata kõva ja vintske puit. Seda saagimist jagus mul päris mitmeks päevaks, sest ühe päevaga lihtsalt ei jaksand kõike välja saagida. Peale saagimist sain veel pragusid täita ja lõpuks võis alata raspeldamise ja lihvimise töö, mis läks juba palju kiiremini.
Ja täna andsin siis suht viimase lihvi, asi on tasandatud 2500 grit-ini. Sealt edasi saaks veel mingite pastadega poleerida kõrgläikeni, aga puidu puhul ei oma see enam effekti, ma saan sama läikesuse õlide ja vahadega :). Sai tellitud saksamaalt mesimummi vaha ja ühe võõramaa taime vahasegu, pidada überhää olema mööbli tuuningul, no küllap kärab mu rallitriipudega kadale ka :).
Nagu näha siis paaris kohas on vaigutriibul ikka mull sisse jäänd (mait võtku!) ilmselt pean mingi tilga kokku segama ja üritama asja parandada. Mitte et see just lihtne ülesanne oleks, suurest purgist ühte tilka välja valada on kunst omaette. Aga eks näis. Seni on väga edev.
