Saagimise võlud

Nädala lõpuks olid kõik tükid omavahel kokku liimitud ja ära kuivanud, nii sai saag pihku krabatud tõsisema tööga algust tehtud. Te ei kujuta ette, kui väga selg valutama hakkab selle vibusaega uhades, naha saab ka kenasti soojaks ja tulemuseks on räme kuhi saepuru. Ausalt öeldes ma ei saagi aru kus kohast seda sodi sellises koguses välja tuleb, saeleht on 0,3mm paks, aga puru viskab välja mehiselt :).

Põms põrandal vedeles 2x suurem kuhi kui laua peal.

Aga, et kõigile selge oleks, siis ma tegelen ülimürgiste kemikaalidega :), kirjade järgi on vähk, katk ja muud õudused garanteeritud. Muidugi mõista ma ei soovind ühtegi neist boonustest enda turja saada, seega tõmmasin aegsasti kätte ülimugavad sinisest materjalist non-lateks kindakesed, näkku surusin respika ja korraga tekkis tähtsa laborandi tunne, kes segab mingit eriti saljast keemiasodi kokku :).

Tegelikult nii hull see asi muidugist ei ole, aga pikaaegsel organismi ladestumisel on tõsisemat sorti hädad küll garanteeritud, astmast alustades ja nahahaigustega lõpetades.

Täna, pühapäeval siis haarasin raspli järele, sest väljasaetud tükk suisa karjus vormimise järele.
Aga ma raspeldasin, no ikka mehiselt, nii raspeldasin, et ka pöidla otsast ja sõrme küljest tükk minema... sepa käed noh.  Aga kogu selle hullu koguse tolmu ja sodi tootmise tulemusena hakkas käte vahel vormuma miskit ilusat ja siledat katsutavat.

Kui lihvpaberid käte vahel olid pudiks nühitud ja selg juba üsna tulivalus, pühkisin tüki alles jäänud puitu kaltsuga puhtaks ja tuli kõige põnevam osa :), õlipütil kork maha ja mäkerdamine võiski alata, tulemus muidugist oli silmale väga ilus vaadata, olen täiega rahul jee!

Shark-sling

Miskit sellist jah, see on mu  teine nokitsemise huvi. Väga noor ja värske, näis mis sellest välja tuleb, palju mul omal püsivust ja palju tellijaid tahtjaid tekib. Eesti on omadega nii perse kukkund eestlaste eneste pärast, siin vohav rehepapplus ja popsindus pidurdab igasugu ettevõtlust. Nojah see selleks.

Ostsin hunniku tööriistu ja väikese töölaua (kus teha, mul õieti polegi, ühes toanurgas tolmutan. Kusjuures selle kuramuse tolmuga peab miskit ette võtma, see raip levib igale poole), mõned lauad väärispuitu ja alul kõik settis tükk aega. Lugesin teiste meeste õpetussõnu ja harisin end youtube vahendusel.
Ja siis sai saega kallima maakodus käidud metsa langetamas :D, ok tegelt hakkisin ära ühe jalaka oksa, millelt sain 3 harki ja ühest risuhunnikust leidsin väga ilusa roosakirju süüga oksi, mis kõik kahjuks ülinobedalt lõhki kuivasid enne kui ma nende otsasid kodus tihendada sain hakata. Mõtlen mis nende lõhkiste harkidega peale hakata. Paar ideed on, aga see teostamine on kuramuse keeruline :).

Kuid praeguseks hetkeks on paar käeharjutust valmis ning esimene tellimustöö käsil ja mul endal meel rõõmus valminud kadadest.

Esimese tegin prooviks jalakast, mille puhul katsetasin viltu saetud joont. Otsa liimisin jupi kirssi, deemet see on ilus puu. Üldse viljapuud on kõik väga ilusa süüga, kui nüüd kuskil mõni üksildane puu silma hakkab, siis ilmselt sinna saag sisse rändab :). Varemalt need vanad õunapuud läksid kõik lõkkesse, nüüd katsun päästa mõne jupi meisterdamise tarbeks.

Jalakas + kirss:

Siin on tööprotsess pooleli, raspeldamise ja hiljem lihvimise faas.

Siin on asi juba lõplikult lihvitud ja õlitatud. Üks hea tuttav ütles, et õlitamine on nagu jõulukingi lahti pakkimine, kunagi ei tea mis põnevat sellest välja tuleb. Pean temaga nõustuma, õli toob esile puidu tõelise ilu.

See on to teine hark, ma kahjuks ei oska arvata, mis liigiga tegemist, kallim arvas et sirel. Võib olla ongi, ei tea. Siin on peale lihvimist tehtud klõps.

Ja siin peale õlitamist, mulle hullult meeldib see roosa sigrimigri, tundub sedamoodi, et mingi puuseen vaikselt askeldab seal sees, puit ise on kõva, aga kahtlaselt seenekahjustuse moodi näeb välja. Siin näha lõhesid ka, see hark oli neist kolmest kõige vähem lõhenenud, praod stabiliseerisin puiduliimiga. Hark istub kätte väga mugavalt ja on siidise pinnaga. 

Kui eelmine, kirsi tipuga on vasaku silmaga sihtijale, siis see parema silmaga sihtijale. Kuna ma ise olen vasaku käeline, siis viimase tegemine oli jälle pisuke väljakutse, tuli välja küll :).

Ja siin mu esimese tellimistöö algus, kõva mitu tundi sai eile arvuti taga joonestatud ja uuritud kõvemate kadameeste soovitusi, kuis nemad teinud on.

Sisu on 4x 4mm vineer, liimitud pakk seisis paar päeva vajutise all (ca 22kg), jäi väga tihe ja stabiilne. Välisküljed tulevad bocote ja wenge puidust. Plaan teha lihtne ruudumosaiik, nagu pildil näha on nikerdamist üksjagu, enne kui saab tooriku lõpuks välja saagida ja vormi andma asuda.

Nokitsemise kirg

Kuna see plogimine (kusjuures täiesti meelega vihaga kirjutasin P) on täiesti mõttetu ajaviide, aga noh, enda jaoks siin üksi kirjutan.
Kunagi ennemuistel ajal, kui ma veel väike poiss olin (1987 näiteks), tõi sugulane mulle 3 vihikut "Maly Modelarz". Mingi poolakate trükitud sari, kus igast vihikust sai nokitsemishuviline välja lõigata ja kokku kleepida arvestatava detailsusega pabermudeli. Ajaloo käigus on kolmest alles üks. Mina tublisti vanem ja kogenum ning ka kannatust jupi maad rohkem :). Ja tulid meelde need vihikud ükspäev, kui pakkusin oma kallimale, et ma võiks tema lastega koos seda allesjäänd asja ehitama hakata. No päriselus tuli see idee natsa teistmoodi välja, ma nüüd üksi teen seda, aga ega mul selle võrra vähem põnev ei ole :P. To vihik sisaldab GAZ 69M mudelit. Ja ehitamise ajalugu on selline:

 

Mõnusalt pikk pildirida. 

Ja siit tuleb teine veel: 

Siiamaani olengi hetkel pooleli jäänd, veidi olen saand ehitada tagumist kastiosa.